
Elasin kunagi selles majas, kõige ülemisel korrusel. Puhja-aeg oli lahe. Lapsepõlve lollused, lasteaed, issi välisreisid, toredad kasvatajad ja 1. september, peale mida Tartu mu endale sai. Läbi sõites õhkan alati. Emotsioonid.
Polaroididega pole maailm enam endine
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar