See oli selle päeva õhtul kui mulle Annie Leibovitz peale tema filmi vaatamist pähe lõi. Kadri oli mulle suvel sünnipäevaks kinkinud Susan Sontagi raamatu, kuna tema käis ka filmist läbi, mida vaatasin, siis võtsin kätte ja hakkasin kohe õhtul seda lugema. See tekk on tegelikult väga kole, mul tekib haigla tunne neid fotosid vaadates, aga siiski on midagi magusat ka neis fotodes. Pildistasin pühendusega Kiirale. Aitäh.
Kaks seetõttu, et esimesel on suure ärevusega käsi värisenud ja olin nii julge, et võtsin kaks kaadrit suisa.
4 kommentaari:
eh. olen esimest korda siin, klikkides läbi blogide. istun söön salatit, kuulan ahjus praksumist ning teise käega kerisin su blogi allapoole.. ja ennäe! susan sontagi raamat, loen ka seda parasjagu. kahjuks leibovitzi filmi ei ole näinud.
lihtsalt niisama, vahel on olukorrad nii kummalised :)
naer, sind on palju, kerly
ja mina vahel ikka täielik ohmu
Jelena :) Aitäh armsate kommentaaride eest. Khm, ma tahaks loota, et mind pole palju :P
Naer oli kena ja see armas, et ennast ohmuks nimetasid :)
Raamat on muideks väga hea - toit hingele.
ma loen seda raamatut vist juba 4 kuud, tassin kogu aeg kaasas, aga loen peamiselt rongis, mõnikord kui hetk vaba :)
Postita kommentaar